See veebileht kasutab küpsiseid, et saaksime pakkuda Teile parimat teenust.
Jätkates sirvimist, nõustute küpsiste kasutamisega. Täpsem info siit

Weber Saint-Gobain - Official website of the company

Materjalid ja nende omadused

Fibo kergbetooni lähtematerjaliks on Fibo kergkruus ja tsement. Kergkruus (tuntud ka keramsiidina ning LecaExClay ja Fibo kaubamärkidena) on poorne ja sõmer keraamiline ehitus- ja täitematerjal, mis saadakse eriliste omadustega savi paisumisel põletusprotsessis 1150 ºC temperatuuril pöördahjus.

Looduslikest täitematerjalidest on kergkruus umbes 4 korda kergem, mis võimaldab kergkruusa lisaks plokkide lähtematerjalina edukalt kasutada ka soojustusmaterjalina erinevates ehituslikes konstruktsioonides (vundamendid, vahe- ja katuslaed, trassid). Materjalil on sama hea vastupanuvõime kemikaalidele nagu näiteks põletatud tellisel ja klaasil. Kergkruusast plokkide valmistamise aastakümnete pikkune kogemus on tõestanud selle ehitusmaterjali erakordset vastupidavust.

Poorsus

Sisemine pooride ruumala kergkruusa graanulites moodustab 70-75%. Poorid on suletud, kuid poorid võivad olla omavahel ühenduses mikropragude kaudu. Tsemendikivi, mis täidab punktidena üksikuid graanuleid, ei täida aga terade vahelist tühiruumi ning seda nimetatakse ka poorideväliseks ruumalaks, mille suurus sõltub kergkruusa fraktsioonist ja mahukaalust. Näiteks Fibo 3 plokkidel on poorideväline ruumala ca 30% ja seetõttu on soovitav müüritise välispind läbipuhumise vältimiseks tihendada kas pahteldamise või krohvimisega. Eriti oluline on teha krohvitööd ukse- ja aknapaledel ning seda soovitavalt enne lengide paigaldamist.

Külmakindlus

Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmumise korral on niiskusel piisavalt ruumi jääkristallide tekkimiseks. Plokid dreenivad vaba vett, sest poorideväline ruumala on läbitav ja kapillaarselt mitteimav ning sisemine pooride ruumala on suletud. See teeb plokid külmakindlaks tingimusel, et plokid ei asu vees. Fibo plokkide külmakindlus on 50 tsüklit.

 

Veeimavus ja niiskusesisaldus

Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Suhtelise niiskuse 90-95% juures on plokkide veesisaldus ca 6,5% kaalust. Plokkide vähese veeimavuse tõttu on müüri- ja krohvimördil head kivinemistingimused isegi õhukese kihina, sest mördis oleva vee edasikandumine plokkidele on minimaalne. Plokkide krobeline pealispind tagab hea nakkumise mördi ja plokkide vahel. Katsed on näidanud, et korrektselt paigaldatud normikohase soojustusmaterjali puhul ei ületa relatiivne niiskus absoluutset niiskust ja kandekonstruktsioonis kondentsvett ei teki. Ekspluatatsiooni tingimustes on välisseinte niiskuse sisaldus ca 4% ja siseseintel 2-3% ja see püsib stabiilsena aasta ringi, mis omakorda aitab luua hoones tervisliku ja meeldiva sisekliima. Konstruktsiooni piisava aurutiheduse aitab tagada seina viimistlemine seestpoolt tsementkrohvi või – pahtliga.

Ruumala püsivus

Kuivatuskambrist välja võttes on Fibo plokkide mahukahanemisest juba ca 70% toimunud. Edasise seismisega kahanemisprotsess küll jätkub, aga ladumiseks kasutatavatel plokkidel on oluline osa kahanemisest juba möödas. Fibo plokkide mahukahanemine on 0,15-0,3 mm/jm ja õige bi-armatuuri kasutamine aitab oluliselt vähendada mahukahanemispragude teket.
Fibo plokkidest müüritise puhul arvestatakse soojuspaisumise koefitsiendiks α=8x10-6 mm/mK ehk 0,008 mm/mK. Temperatuurimuutustest tuleneva pragunemisohu vastu aitab müüritise armeerimine ja deformatsioonivuukide tegemine. Armeerida tuleb kindlasti esimese plokirea pealmises ja viimase plokirea alumises ning ava all olevas vuugis. Ülejäänud seina kõrguse ühe meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk. 
Deformatsioonivuukide maksimaalseks vahekauguseks on 18-20 m (9-10 m nurgast), suurte avadega seinte ja erinevate seinakõrguste puhul peab vahe olema väiksem. Arvestama peab ka külgnevaid konstruktsioone ja nendest tekkida võivaid pingete kontsentratsioone, aga täpse asukoha peab määrama igal konkreetsel juhul projekteerija.

Õhumüraisolatsioon

Kuna tegu on kaalult kerge materjaliga, siis paraku Fibo plokkseinte müraisolatsiooni näitajad ei ole sama head, kui raskest betoonist plokkseintel (nt. Columbia-kivi). Parema müraisolatsiooni saavutamiseks tuleb plokid laduda täis horisontaal- ja vertikaalvuukidega ning tingimata krohvida või pahteldada. Krohvimata Fibo plokkidest seinu saab kasutada helisummutava seinana. Heli neelduvus on vähene, kui pritsi, rulli või harjaga värvimisel poorid ei täitu. Massiivsemast Fibo 5 plokkidest müüritise helipidavus on parem kui Fibo 3 plokkidest müüritisel. Õhumüra levib peale seina ka läbi külgnevate konstruktsioonide ning ventilatsiooni läbiviikude, samuti soodustavad heli levikut seinas olevad süvendid, pistikupesad jmt.

 

Tulepüsivus

Tänu Fibo plokkide jämepoorsele struktuurile ja suhteliselt madalale soojusjuhtivusele on Fibo müüritisel väga kõrge tulepüsivus. Fibo plokke võib kasutada kandvates ja mittekandvates vahe- ja välisseintes sh. tuletõkkesektsioonide eraldamisel või osadeks jagamisel ning tulemüüri ehitamisel, mille tulepüsivusajad EPN 10.1 Ehituse tuleohutuse kohaselt peab olema EI 120 - EI 240 ja REI 60 – REI 240. Süttimiskindluse ja tuleleviku järgi kuuluvad Fibo 3 ja Fibo 5 plokid EN 771-3p.5.11 järgi ilma katsetuste ja eriuuringuteta pinnakihi süttivustundlikkuse ja tuleleviku  klassi V1/I (euroklass A1 ilma vastava testimiseta). Fibo müüritis säilitab suures osas kandevõime ka tulekahju korral ning seda on hiljem enamikel juhtudel lihtne taastada.