See veebileht kasutab küpsiseid, et saaksime pakkuda Teile parimat teenust.
Jätkates sirvimist, nõustute küpsiste kasutamisega. Täpsem info siit

Weber Saint-Gobain - Official website of the company

Tapp-liitega Fibo standardplokk

Tapp-liitega Fibo standardplokk
Tapp-liitega Fibo standardplokk

Uus

Toote eelised

  • Tapp-liitega vertikaalvuuk läheb kokku ilma müüriseguta
  • Kiirem ja mugavam laduda
  • Väiksem segu kulu
  • Siledam seina pind

Erinevusteks eelmise „põlvkonna“ plokkidega on tapp-liide vertikaal vuugis

EFEKTID

Soovime olla Eesti plokitoodete turul suunanäitajad ja seetõttu oleme alates 2016.a. kevadest uuendamas kogu Fibo plokkide sortimenti. Peamisteks erinevusteks eelmise „põlvkonnaga“ on tapp-liide vertikaal vuugis.

Nende uuendustega on võimalik saavutada märksa rohkem kui esmapilgul paistab ja EFEKT, mida ehitajale soovime pakkuda on:

Tapp-liitega vertikaalvuuk läheb kokku ilma müüriseguta

EFEKT: 

  • müürisegu kokkuhoid ja ladumise kiirus + seina sirge joone hoidmine
  • vähem vuuke
  • siledam seinapind
  • viimistlusmaterjalide kokkuhoid

Maksumus ja ehitamine

EFEKT:

  • sein saab kiiremini valmis ja soodsamalt viimistletud
  • ehitusega saab hakkama ka tavainimene – ei pea ehitajat palkama

Dokumentatsioon

Saada või salvesta dokumendid

Võite saata dokumendid e-postiga või salvestada.

Omadused

Tulepüsivus

Tänu Fibo plokkide jämepoorsele struktuurile ja suhteliselt madalale soojusjuhtivusele on Fibo müüritisel väga kõrge tulepüsivus. Fibo plokke võib kasutada kandvates ja mittekandvates vahe- ja välisseintes sh. tuletõkkesektsioonide eraldamisel või osadeks jagamisel ning tulemüüri ehitamisel, mille tulepüsivusajad peavad olema EI 120 - EI 240 ja REI 60 – REI 240. Süttimiskindluse ja tuleleviku järgi kuuluvad Fibo 3 ja Fibo 5 plokid EN 771-3 järgi ilma katsetuste ja eriuuringuteta pinnakihi süttivustundlikkuse ja tuleleviku  klassi A1 ilma vastava testimiseta. Fibo müüritis säilitab suures osas kandevõime ka tulekahju korral ning seda on hiljem enamikel juhtudel lihtne taastada.

Helipidavus

Fibo plokkidest krohvitud seintel on tänu materjalide tiheduse erinevusele hea õhumüra isolatsioon. Krohvimata Fibo plokkidest seinu saab kasutada helisummutava seinana. Heli neelduvus on vähene, kui pritsi, rulli või harjaga värvimisel poorid ei täitu. Massiivsemast Fibo 5 plokkidest müüritise helipidavus on parem kui Fibo 3 plokkidest müüritisel. Õhumüra levib peale seina ka läbi külgnevate konstruktsioonide ning ventilatsiooni läbiviikude, samuti soodustavad heli levikut seinas olevad süvendid, pistikupesad jmt.

Külmakindlus

Tänu kergbetooni poorsusele ja keraamilisele täitematerjalile on plokkidel tagatud head külmakindluse omadused. Külmumise korral on niiskusel piisavalt ruumi jääkristallide tekkimiseks. Plokid dreenivad vaba vett, sest poorideväline ruumala on läbitav ja kapillaarselt mitteimav ning sisemine pooride ruumala on suletud. See teeb plokid külmakindlaks tingimusel, et plokid ei asu vees. Fibo plokkide külmakindlus on 50 tsüklit.

Veeimavus ja niiskusesisaldus

Fibo plokid imavad vett väga vähesel määral ja selle põhjuseks on materjali jämepoorne struktuur, mis ei võimalda niiskusel kapillaarselt levida. Suhtelise niiskuse 90-95% juures on plokkide veesisaldus ca 6,5% kaalust. Plokkide vähese veeimavuse tõttu on müüri- ja krohvimördil head kivinemistingimused isegi õhukese kihina, sest mördis oleva vee edasikandumine plokkidele on minimaalne. Plokkide krobeline pealispind tagab hea nakkumise mördi ja plokkide vahel. Katsed on näidanud, et korrektselt paigaldatud normikohase soojustusmaterjali puhul ei ületa relatiivne niiskus absoluutset niiskust ja kandekonstruktsioonis kondentsvett ei teki. Ekspluatatsiooni tingimustes on välisseinte niiskuse sisaldus ca 4% ja siseseintel 2-3% ja see püsib stabiilsena aasta ringi, mis omakorda aitab luua hoones tervisliku ja meeldiva sisekliima. Konstruktsiooni piisava aurutiheduse aitab tagada seina viimistlemine seestpoolt tsementkrohvi või – pahtliga.

Tehn. andmed

Plokkide tehnilised omadused

Tolerantsiklass D 1
Veeauru läbilaskvus μ 5/15
Veeimavus Fibo 3 4,8 g/m²s
Veeimavus Fibo 5 7,8 g/m²s
Survetugevus Fibo 3 (50% kvantiil) 3 N/mm²
Survetugevus Fibo 5 (50% kvantiil) 5 N/mm²
Mahukahanemine Fibo 3 0,93 mm/m
Mahukahanemine Fibo 5 1,11 mm/m
Nakketugevus nihkel 0,15 N/mm² (tabeliväärtus EN 998-2)
Soojajuhtivus (λ10, kuiv) Fibo 3 0,19 W/mK (tabeliväärtus EN 1745)
Soojajuhtivus (λ10, kuiv) Fibo 5 0,26 W/mK (tabeliväärtus EN 1745)
Mahukaal Fibo 3 740 kg/mᶟ (4-6% niiskusega)
Mahukaal Fibo 5 890 kg/mᶟ (4-6% niiskusega)
Tuletundlikkus (Euroklass) A 1

Plokkide mõõdud ja kaalud (niiskus 4-6%)

Plokkide mõõdud (mm) ja kaal (kg/tk)
Laius (mm) Kõrgus (mm) Pikkus (mm) 3 MPa kg/tk 5 MPa kg/tk
200 185 480 13 16
250 185 480 17 20
300 185 480 20 24
350 185 480 23 -

Kogus alusel ja müürisegu kulu

Ploki laius (mm) Kogus alusel (tk) Müürisegu kulu ploki kohta (kg)
200 80 2,3
250 64 2,6
300 48 2,8
350 48 3,2

Helipidavus

Müüritise laius (mm) Õhumüra isolatsiooni indeks R`w (dB)    
  Fibo 3 Fibo 3* Fibo 5
200 48 50* 53*
250 49 52* 56*
300 50 53* 57*
350 51 54* -

* krohvituna mõlemalt küljelt

Tuletõkkesein kandva tarindina

Müüritise laius (mm) Tuletõkkesein Sektsiooni sisesein  
200 REI 180 R 120  
250 REI 240 R 180  
300 REI 240 R 240  
350 REI 240 R 240  

Tabelis antud tulepüsivuse väärtused on võetud "Eurocode 6: design of masonry structures; Part 1-2:General rules; Structural fire design" tabelitest N.B.3.1.-N.B.3.5 ning kehtivad ilma viimistluseta müüritisele. Igasugune konstruktsiooni tugevdav või jäigastav element peab omama Fibo plokkidest põhikonstruktsiooniga samaväärset tulepüsivust. Ühendamisel teiste konstruktiivsete elementidega peavad ühendussõlmed olema kaitstud tule mõju eest nii, et nende tulepüsivus ei oleks väiksem Fibo plokkidest müüritise tulepüsivusest. Pistikud, lülitid, harukarbid ei tohi normeeritud seintes mõlemal pool seina asetseda vastakuti. Määratud tulepüsivusnäitajad on tagatud, kui müüritis on laotud weber M100/600 müüsiseguga ja vertikaalvuugid on tihedalt tapp-liites.

Paigaldus

1. Segupeenar esimese plokirea all võib olla tavapärasest paksem, sellega saab korrigeerida põranda või vundamendi ebatasasust esimese plokirea paigaldamisel.

2. Aseta esimene plokk paika. 

3. Esimene plokirida tuleb hästi paika loodida, selleks kasuta loodi ja kummihaamrit. Esimese plokirea paigaldamise täpsusest sõltub edasise müüri ladumise kiirus ja kvaliteet. 

4. Peale 3-4 ploki paigaldamist kontrolli seina pika loodiga.

5. Seina nurkades, kus vertikaalvuugis tapp-liitega plokke omavahel siduda ei saa, täida vertikaal-vuuk müüriseguga.

6. Seina sidumiseks teise seinaga võib kasutada armatuurvarrast pikkusega ca 20 cm. Selle kinnitamiseks puuri valmis seina auk sügavusega ca 10 cm. Puuri ja armatuuri läbimõõdud võiksid olla võrdsed.

7. Aseta armatuurvarras puuritud auku ja painuta seda pisut ülespoole.

8. Keera armatuurvarras ploki peale.

9. Müüri armeerimiseks soovitame kasutada bi-armatuuri. Nurga armeerimisel lõika üks traat katki ja painuta armatuur vastavalt seina nurgale.

10. Aseta armatuur paika.

11. Armatuuri ülekate peab olema 30 cm (kolm redeli pulga vahet) ja see tuleb teha seina sirgel osal. 

12. Alates 200 mm laiusest plokist tuleb kasutada horisontaalvuugis kahte armatuuri. Armeerida tuleb esimese plokirea pealt ja viimase plokirea alt ning iga seina kõrguse meetri kohta tuleb teha üks armeeritud vuuk.

13. Kergelt koormatud seinad võib laduda kahe segupeenraga.

14. Armatuur peab jääma segukihi sisse, selleks tuleb armatuuri kas kergitada või kanda esmalt segu plokile ja seejärel suruda  armatuur segu sisse.

15. Alustades nurgast seina ladumist, tekib nii nurgas kui ka müüritises korrektne plokkeseotis.  

16. Kontrolli seina ladumise täpsust loodiga ja vajadusel koputa plokk kummihaamriga paika.  

17. Nendes kohtades, kus plokke tapp-liitega ühendada ei saa, täida vertikaalvuuk seguga.

18. Plokkide lõikamiseks on kõige lihtsam kasutada kõvasulamhammastega käsisaagi.

19. Korrektse plokkseotise tekkeks tuleb plokk pooleks lõigata ja üle rea alustada ladumist ½ plokiga. Tapp-liitega vertikaalvuugis segu kasutama ei pea.

20. Avade korral kontrolli aeg-ajalt seina pika loodiga, et vältida probleeme silluse paigaldamisel.

21. Kanna segu ploki välispinnast sisse poole, ploki paika tõstes valgub segu tänu ploki raskusele vuugist välja ja kelluga segu eemaldades jääb vuuk ühtlaselt segu täis.

22. Enne silluse paigaldamist kontrolli loodiga tugipindade horisontaalsust.

23. Silluse all peab olema terve plokk ja täissegu vuuk.

24. Väiksemad ja kergemad sillused saab paika tõsta käsitsi, suuremate silluste paigaldamiseks kasuta tõsteseadmeid.

25. Loodi sillus täpselt paika.

26. Silluse tugipinna pikkus alla 1,5 m ava korral peab olema min.120 mm ja üle 1,5 m ava korral min.250 mm.  

Viimistlemine

Välisviimistlus

Soojustamiseks ja fassaadi ehitamiseks on lahendusi palju. Populaarsematest lahendustest soovitame soojusisolatsiooni-liitsüssteeme (SILS) WeberTherm ja WeberMin. Pikaealise ja kvaliteetse tulemuse garanteerib paksu krohvikihiga ThermoRoc-lahendus.

WeberTherm

nn SILS-lahendus, milles vahtpolüstüreen (EPS) paigaldatakse seinale spetsiaalse liimseguga weber.therm 305 või liimvahuga weber.therm PU Fix ja tüüblitega (weber 395). Soojustusmaterjali peale tehakse umbes 5-7 mm paksune kahekihiline armeerimiskiht seguga weber.therm 310. Esimesse kihti tuleb sisse suruda armeerimisvõrk weber 397. Enne viimistluskrohvi paigaldamist tuleb aluskrohvi pind kruntida weber.prim 403-ga, mille toon vastab viimistluskrohvi toonile. Viimistluskrohvide puhul saab valida erineva terasuuruse ja faktuuriga krohvisegude vahel, mida toonitakse Weber´i ja NCS-värvikaartide alusel.

WeberMin 

Oma ehituselt sarnane eelpool kirjeldatud WeberTherm lahendusega, kuid vahtpolüstüreeni asemel kasutatakse soojustusena jäika mineraalvilla (nt Isover FS-30). Jäiga villa eelis vahtpolüstüreeni ees on tulepüsivus ja soojapidavus.

 

ThermoRoc 

Tegemist ei ole klassikalise õhukese krohvikihiga SILS-lahendusega, vaid vähemalt 20 mm kihipaksusega ning terasvõrguga armeeritud krohvisüsteemiga. ThermoRoc süsteemi puhul kasutatakse soojustamiseks nn pooljäika mineraalvilla (nt Isover FS-5), millele tehakse raabitsvõrguga armeeritud 20 mm paksune krohvikiht. Villa ja krohvikihi kinnitamiseks välisseinale tuleb kasutada roostevabast terasest ankruid. Kõigepealt kinnitada seinale ankrud, seejärel suru villaplaadid neist läbi ning siis paigalda ja fikseeri soojustuse pinnast 5 mm distantsiga metallist raabitsvõrk. Pärast võrgu paigaldamist kanna pinnale esimene krohvikiht. Krohvimiseks on sobivaim kiududega tsementkrohvi weber.stuck 313. Esimese kihi paksus peab olema ca 8-10 mm ja krohvivõrk peab jääma krohvikihi keskele. Pärast esimese kihi kuivamist paigalda teine, 8-12 mm kiht, samuti weber.stuck 313-ga. Lõpuks katta pind sobiva viimistluskrohviga.