Vee mõju vundamendi konstruktsioonile
Erinevates piirkondades esinevad erinevaid pinnaste tüübid. Iga mullatüüpi iseloomustab erinev mineraloogiline koostis ja lõimis. Seetõttu on erinevate pinnaste läbilaskvus erinev ning ka pinnastes sisalduv veekogus on erinev. Aga see ei ole ainus põhjus, miks pinnasevee kogus on pinnastes erinev. Olulisteks teguriteks on ka näiteks põhjavee tase pinnases, vee valgala lähedus, pikaajalised sademed.
Mittesurveline pinnaseniiskus
Sel juhul ei kogune vesi pinnasesse. Vee olemasolu peamiseks põhjuseks on kapillaarne niiskus. Vesi liigub takistamatult läbi pinnasekihi, vundamendi põhjast allapoole.
Vesi, mis ei avalda konstruktsioonile hüdrostaatilist rõhku
Antud juhul tekitab vesi õhukese veekihina nõrka hüdrostaatilist rõhku (või veerõhu puudumist) hüdroisolatsiooni pinnale. Pinnas on veega küllastunud, kuid pinnase struktuur seob kogu vee. Sellesse tüüpi kuulub ka vett halvasti läbilaskev pinnas, millesse on imbunud pinnaseniiskus, kuid vundamendi ümber on paigaldatud drenaaž, mis juhib niiskust, ning tagasitäide on täidetud dreeniva materjaliga (kergkruus, liiv).
Ajutiselt surveline pinnasesse kogunev vesi
Sellesse tüüpi kuuluvad konstruktsioonid, mille vundamendi sügavus on vähem kui 3 m maapinnast, kui pinnas on pigem mitteläbilaskev ja drenaaž puudub.
Vee mõju kirjeldatakse kui õhukese veekihi nõrka hüdrostaatilist rõhku (või veerõhu puudumist) hüdroisolatsiooni pinnale. Pinnas on veega küllastunud, kuid pinnase struktuur seob kogu vee. Sellesse tüüpi kuulub ka vett halvasti läbilaskev pinnas, millesse on imbunud pinnaseniiskus, kui vundamendi ümber on paigaldatud drenaaž, mis juhib niiskust, ning tagasitäide on täidetud dreeniva materjaliga (keramsiit, liiv).
Surveline vesi, mis avaldab konstruktsioonile hüdrostaatilist rõhku
Sellesse tüüpi kuuluvad konstruktsioonid, mille vundamendi sügavus on vähem kui 3 m maapinnast, mis paiknevad pinnasevees. Pinnasevee tase on kõrgemal kui vundamendi põhi.
Paljudel juhtudel saab muuta pinnasevee koormust konstruktsioonile. Hoone ümber tuleb rajada drenaažisüstem, tagasitäide täita materjaliga, mille läbilaskvus on väga hea. See vähendab pinnasevee mõju ja hüdroisolatsioonitööde kulusid.
NB!
Paljudel juhtudel saab muuta pinnasevee koormust konstruktsioonile. Hoone ümber tuleb rajada drenaaži süsteem, tagasitäide teha materjaliga, mille läbilaskvus on väga hea. See vähendab pinnasevee mõju ja hüdroisolatsioonitööde kulusid
weber.tec 901 | weber.tec Superflex 10 | teber.tec Superflex 100S | weber.tec 913 | |||
---|---|---|---|---|---|---|
Kulunorm | 0,015...0,030 l/m² (krundina kasutusel) | 3,5 ...4,5 l/m² | 3,5 ...4,7 l/m² | |||
0,4...0,5 l/m² (isoleeriva kaitsekihi tegemisel) | ||||||
Soovituslik kihi paksus | min 3 mm (2 kihti) | min 3 mm (2 kihti) | 2 mm | |||
Paigaldus temperatuur | +4 °C...+35 °C | +1 °C...+35 °C |
|
|
||
Kuivamisjärgne jääk |
u 60% | u 90% | u 85% | |||
Mittesurveline pinnaseniiskus | kasutav nakkekrundina (lahjendatuna 1:10-le) | sobib kasutamiseks | sobib kasutamiseks | sobib kasutamiseks | ||
Vesi, mis ei avalda vundamendile rõhku | kasutav nakkekrundina (lahjendatuna 1:10-le) | sobib kasutamiseks | sobib kasutamiseks | sobib kasutamiseks | ||
kasutav nakkekrundina (lahjendatuna 1:10-le) | peab lisama armeerimiskanga weber 397 | peab lisama armeerimiskanga weber 397 | ei sobi kasutamiseks | |||
kasutav nakkekrundina (lahjendatuna 1:10-le) | peab lisama armeerimiskanga weber 397 | peab lisama armeerimiskanga weber 397 | ei sobi kasutamiseks |