Vee mõju vundamendi konstruktsioonile

Hüdroisolatsioonid
Weber Estonia

Erinevates piirkondades esinevad erinevaid pinnaste tüübid. Iga mullatüüpi iseloomustab erinev mineraloogiline koostis ja lõimis. Seetõttu on erinevate pinnaste läbilaskvus erinev ning ka pinnastes sisalduv veekogus on erinev. Aga see ei ole ainus põhjus, miks pinnasevee kogus on pinnastes erinev. Olulisteks teguriteks on ka näiteks põhjavee tase pinnases, vee valgala lähedus, pikaajalised sademed.

 

Mittesurveline pinnaseniiskus

Sel juhul ei kogune vesi pinnasesse. Vee olemasolu peamiseks põhjuseks on kapillaarne niiskus. Vesi liigub takistamatult läbi pinnasekihi, vundamendi põhjast allapoole.

Vesi, mis ei avalda konstruktsioonile hüdrostaatilist rõhku

Antud juhul tekitab vesi õhukese veekihina nõrka hüdrostaatilist rõhku (või veerõhu puudumist) hüdroisolatsiooni pinnale. Pinnas on veega küllastunud, kuid pinnase struktuur seob kogu vee. Sellesse tüüpi kuulub ka vett halvasti läbilaskev pinnas, millesse on imbunud pinnaseniiskus, kuid vundamendi ümber on paigaldatud drenaaž, mis juhib niiskust, ning tagasitäide on täidetud dreeniva materjaliga (kergkruus, liiv).
 

Ajutiselt surveline pinnasesse kogunev vesi

Sellesse tüüpi kuuluvad konstruktsioonid, mille vundamendi sügavus on vähem kui 3 m maapinnast, kui pinnas on pigem mitteläbilaskev ja drenaaž puudub.

Vee mõju kirjeldatakse kui õhukese veekihi nõrka hüdrostaatilist rõhku (või veerõhu puudumist) hüdroisolatsiooni pinnale. Pinnas on veega küllastunud, kuid pinnase struktuur seob kogu vee. Sellesse tüüpi kuulub ka vett halvasti läbilaskev pinnas, millesse on imbunud pinnaseniiskus, kui vundamendi ümber on paigaldatud drenaaž, mis juhib niiskust, ning tagasitäide on täidetud dreeniva materjaliga (keramsiit, liiv).

Surveline vesi, mis avaldab konstruktsioonile hüdrostaatilist rõhku

Sellesse tüüpi kuuluvad konstruktsioonid, mille vundamendi sügavus on vähem kui 3 m maapinnast, mis paiknevad pinnasevees.  Pinnasevee tase on kõrgemal kui vundamendi põhi.

Paljudel juhtudel saab muuta pinnasevee koormust konstruktsioonile. Hoone ümber tuleb rajada drenaažisüstem, tagasitäide täita materjaliga, mille läbilaskvus on väga hea. See vähendab pinnasevee mõju ja hüdroisolatsioonitööde kulusid.

NB!

Paljudel juhtudel saab muuta pinnasevee koormust konstruktsioonile. Hoone ümber tuleb rajada drenaaži süsteem, tagasitäide teha materjaliga, mille läbilaskvus on väga hea. See vähendab pinnasevee mõju ja hüdroisolatsioonitööde kulusid

  weber.tec 901 weber.tec Superflex 10 teber.tec Superflex 100S weber.tec 913
Kulunorm 0,015...0,030 l/m² (krundina kasutusel) 3,5 ...4,5 l/m² 3,5 ...4,7 l/m²  
  0,4...0,5 l/m² (isoleeriva kaitsekihi tegemisel)      
Soovituslik kihi paksus   min 3 mm (2 kihti) min 3 mm (2 kihti) 2 mm
Paigaldus temperatuur +4 °C...+35 °C +1 °C...+35 °C
+4 °C...+35 °C
-5 °C...+30 °C

Kuivamisjärgne jääk 

u 60% u 90% u 85%  
Mittesurveline pinnaseniiskus kasutav nakkekrundina (lahjendatuna 1:10-le) sobib kasutamiseks sobib kasutamiseks sobib kasutamiseks
Vesi, mis ei avalda vundamendile rõhku kasutav nakkekrundina (lahjendatuna 1:10-le) sobib kasutamiseks sobib kasutamiseks sobib kasutamiseks
  kasutav nakkekrundina (lahjendatuna 1:10-le) peab lisama armeerimiskanga weber 397 peab lisama armeerimiskanga weber 397 ei sobi kasutamiseks
  kasutav nakkekrundina (lahjendatuna 1:10-le) peab lisama armeerimiskanga weber 397 peab lisama armeerimiskanga weber 397 ei sobi kasutamiseks

 

Näpunäited projekteerimiseks